Vesicare

Mis see on?

Ühend

Vesicare on saadaval pakendi infolehel märgitud tugevuses. Järgige annustamisel pakendi infolehte.

Tavaliselt alustatakse väiksema tugevusega, et hinnata ravivastust ja taluvust. Kui sümptomid püsivad ning kõrvaltoimed on kerged või puuduvad, võidakse raviarstiga kokkuleppel kasutada suuremat tugevust. Neeru- või maksatalitluse häire ning samaaegsed ravimid võivad piirata sobivat maksimaalset annust.

Tableti õhuke kate ei ole mõeldud poolitamiseks, purustamiseks ega närimiseks. Terve tableti neelamine aitab tagada ettenähtud manustamise.

Kuidas kasutada?

Annus on märgitud pakendile — järgige pakendi infolehte. Ravimit võib võtta koos toiduga või ilma ning tablett neelatakse alla veega ^[2].

• Võtke tablett iga päev ligikaudu samal ajal.
• Neelake tablett tervelt alla.
• Ärge purustage, närige ega lahustage tabletti.
• Ununenud annus võtke samal päeval, kui järgmise annuse aeg ei ole lähedal.
• Kui järgmise annuse aeg on juba käes, jätke ununenud annus vahele.
• Kahekordset annust ei võeta.

Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustuse korral võib suurim lubatud päevane annus olla väiksem. Tugevate CYP3A4 ensüümi pärssijate kasutamisel, näiteks ketokonasooli korral, ei sobi suurem annus.

Kuidas see toimib?

Põie kokkutõmbeid juhib muu hulgas atsetüülkoliin, närvivahendaja, mis aktiveerib põielihase muskariniiniretseptoreid. Solifenaatsiin blokeerib neid retseptoreid, eeskätt M3-retseptoreid, mistõttu põielihas ei tõmbu nii kergesti ja tugevasti kokku. See võib suurendada põie mahutavust ning vähendada kontrollimatuid tungisignaale ^[1].

Kuna muskariniiniretseptoreid leidub ka süljenäärmetes, silmades ja soolestikus, võivad tekkida suukuivus, kõhukinnisus või nägemise hägustumine.

Näidustused

Vesicare toimeaine on solifenaatsiin, antikolinergiline ravim põie üliaktiivsuse vähendamiseks. Hüperaktiivne põis tähendab, et põielihas tõmbub kokku liiga vara või liiga sageli, isegi siis, kui põis ei ole veel täis. Tulemuseks võivad olla äkilised tungid, sagedased tualetikülastused ning tahtmatud uriinilekked. Ravi siht on muuta urineerimistarve paremini prognoositavaks. Vesicare võib pikendada aega urineerimiskordade vahel ja vähendada tung-uriinipidamatuse episoode. Ravim ei suurenda neerude uriinitootmist ega ole diureetikum.

Hüperaktiivse põie sümptomid võivad hõlmata:

• urineerimisvajadust tavalisest sagedamini;
• tugevat, raskesti edasi lükatavat urineerimistungi;
• uriinileket enne tualetti jõudmist;
• öist ärkamist urineerimiseks;
• vajadust planeerida igapäevaseid tegevusi tualettide läheduse järgi.

Ravi mõju ei pruugi avalduda esimesel päeval. Mõnel inimesel väheneb tung juba esimese nädala jooksul, stabiilsem ravivastus kujuneb sageli mitme nädala jooksul.

Võrdlus

Vesicare’i ei kombineerita tavaliselt tolterodiini või oksübutüniiniga. Kõik kolm vähendavad põie kokkutõmbeid antikolinergilise toime kaudu ning koos kasutades suureneb kõrvaltoimete koormus rohkem kui eeldatav ravikasu.

Mõnele inimesele sobib paremini beeta-3-retseptori agonist, mis lõõgastab põit teise mehhanismi kaudu. Selline ravi võib olla valik juhul, kui antikolinergilised kõrvaltoimed on häirivad või kui inimesel on suur kõhukinnisuse ja uriinipeetuse risk. Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni ravijuhised käsitlevad ravi valikut sümptomite, kaasuvate haiguste ja taluvuse põhjal ^[4].

Vastunäidustused

Vesicare ei sobi uriinipeetuse, raske seedetrakti haiguse, kontrollimatu suletudnurga glaukoomi või solifenaatsiini suhtes tekkinud ülitundlikkuse korral. Ravimit ei kasutata ka raske haavandilise koliidi, toksilise megakooloni või mao aeglase tühjenemise ehk gastroparalüüsi korral.

• võimetus põit tühjendada või korduv uriinipeetus;
• kontrollimatu suletudnurga glaukoom;
• raske haavandiline koliit või toksiline megakoolon;
• gastroparalüüs;
• teadaolev allergia solifenaatsiini või tableti koostisosade suhtes;
• hemodialüüsi vajav raske neerupuudulikkus.

Ei soovitata

Ravim ei pruugi teile sobida, kui teil on raske põie tühjendamise häire, kontrollimatu glaukoom, raske soolehaigus või mao tühjenemise probleem. Enne kasutamist tuleb arstile rääkida eesnäärme suurenemisest, kõhukinnisusest, südamerütmihäiretest, maksa- või neeruhaigusest ning rasedusest või imetamisest. Autojuhtimist ja masinate käsitsemist tuleb vältida, kuni on selge, kuidas ravim teile mõjub.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedasem kõrvaltoime on suukuivus. See on annusest sõltuv ning esineb 10 mg tugevuse puhul sagedamini kui 5 mg puhul. Esineda võivad ka kõhukinnisus, seedehäired, iiveldus, silmade kuivus, nägemise hägustumine, pearinglus ja unisus ^[3].

Kõrvaltoimed, millele tasub tähelepanu pöörata:

• Suukuivus: võib põhjustada janu, ebamugavust rääkimisel või öist ärkamist kuiva suu tõttu.
• Kõhukinnisus: risk on suurem vähese vedelikutarbimise, väikese kiudainesisalduse või teiste kõhukinnisust tekitavate ravimite korral.
• Hägune nägemine ja silmade kuivus: võivad muuta ekraanitöö või õhtuse autojuhtimise ebamugavaks.
• Unisus ja pearinglus: võivad aeglustada reageerimist.
• Uriinipeetus: harv, kuid kiiret hindamist vajav probleem, kui urineerimine muutub väga raskeks või lakkab.
• Allergiline reaktsioon: näo, huulte, keele või kõri turse ja hingamisraskus vajavad kiiret arstiabi.

Kõhukinnisust ei tasu ignoreerida. Kui roojamine muutub valulikuks, kõht paisub või väljaheide puudub mitu päeva, tuleb ravi kiiresti üle vaadata. Sama kehtib tugeva kõhuvalu ja oksendamise korral.

Levinud vead

Kõige tavalisem viga on ravi katkestamine pärast paari päeva möödumist, sest muutus ei ole veel piisavalt tuntav. Solifenaatsiini toime kujuneb järk-järgult ning sümptomite hindamiseks on vaja regulaarset kasutamist.

Teised sagedased vead on:

• topeltannuse võtmine ununenud tableti tõttu;
• 5 mg ja 10 mg tablettide vahetamine omal algatusel;
• tableti poolitamine või närimine;
• teise põieravimi lisamine ilma raviplaani muutmata;
• tugeva kõhukinnisuse või urineerimisraskuse talumine liiga kaua;
• eeldamine, et ravim kõrvaldab kõik öised ärkamised sõltumata õhtusest vedelikutarbimisest.

Õhtune suur vedelikukogus, alkohol ja kofeiini sisaldavad joogid võivad mõnel inimesel tungi süvendada. Vesicare võib sümptomeid vähendada, kuid need harjumused mõjutavad sageli ravi tajutavat tulemust.

Arstide arvamused

Kliinilises praktikas hinnatakse Vesicare’i mõju mitte ainult tualetikülastuste arvu järgi. Arvesse lähevad ka tungi tugevus, uriinilekke episoodid, öine urineerimine ning see, kas inimene julgeb teha pikemaid sõite või osaleda tavapärastes tegevustes.

Arstid ootavad ravi alguses realistlikku muutust, mitte sümptomite kadumist üleöö. Kui ravivastus on hea, kuid suu kuivab häirivalt, võib väiksem annus olla igapäevaelus parem valik kui tugevam annus koos raskete kõrvaltoimetega. Ravivastust hinnatakse sageli pärast mõnenädalast regulaarset kasutamist.

Eakatel tuleb tähele panna segasust, pearinglust ja kõhukinnisust, sest antikolinergiline koormus võib suureneda, kui samaaegselt kasutatakse allergia-, une-, iivelduse- või valuravimeid. See detail on oluline ka siis, kui iga ravim eraldi tundub väikeses annuses.

Korduma kippuvad küsimused

Kas Vesicare tekitab sõltuvust?

Vesicare ei tekita sõltuvust samal viisil nagu rahustid, opioidid või mõned unerohud. Solifenaatsiin muudab põielihase närvisignaalidele reageerimist, kuid ei põhjusta tavaliselt iha annust suurendada. Ravi katkestamisel võivad hüperaktiivse põie sümptomid tagasi tulla, sest põhihaigus ei pruugi olla kadunud. FDA 2020. aasta ravimiinfos kirjeldatakse Vesicare’i sümptomaatilise ravina, mitte sõltuvust tekitava ravimina.

Kui kiiresti Vesicare toimima hakkab?

Mõni inimene märkab tungide vähenemist esimese ravinädala jooksul. Selgem hinnang ravivastusele kujuneb sageli nelja kuni kuue nädala jooksul, kui tabletti on võetud iga päev. Ravimi toime võib jätkuda pikaajalise kasutamise ajal, kui see on hästi talutav. EMA 2018. aasta ravimikokkuvõte kirjeldab solifenaatsiini ravivastuse tekkimist ravi algusperioodil.

Kas Vesicare’i võib võtta koos toiduga?

Jah, Vesicare’i võib võtta koos toiduga või tühja kõhuga. Toit ei ole solifenaatsiini toime eeltingimus. Kõige praktilisem on siduda tablett kindla päevase harjumusega, näiteks hommikusöögi või õhtuse hambapesuga. FDA 2020. aasta suukaudsete tablettide juhis lubab manustamist söögikordadest sõltumatult.

Kas Vesicare põhjustab unisust?

Unisus ja pearinglus võivad esineda, kuigi need ei teki kõigil kasutajatel. Nägemise hägustumine, silmade kuivus või aeglasem reageerimine võivad samuti mõjutada autojuhtimist. Esimestel päevadel pärast ravi alustamist või annuse suurendamist tuleb vältida olukordi, kus tähelepanu hajumine võib olla ohtlik. Ravimiameti 2020. aasta ravimiohutusalases teabes rõhutatakse, et kesknärvisüsteemi mõjutavaid kõrvaltoimeid tuleb hinnata inimese tegeliku enesetunde järgi.

Kas Vesicare sobib raseduse ja imetamise ajal?

Raseduse ajal kasutatakse solifenaatsiini ainult siis, kui raviarst hindab ravivajaduse põhjendatuks. Loomkatsete andmed ei asenda usaldusväärseid rasedusaegseid andmeid inimestel. Imetamise ajal tuleb arvestada võimalusega, et toimeaine jõuab rinnapiima. WHO 2020. aasta ravimiohutuse põhimõtted toetavad raseduse ja imetamise ajal individuaalset kasu-riski hindamist.

Mida teha, kui tekib tugev kõhukinnisus või uriinipeetus?

Tugev või süvenev kõhukinnisus, kõhupuhitus koos valu või mitmepäevane roojamise puudumine vajavad kiiret ravi ülevaatamist. Kui uriini ei õnnestu väljutada või alakõhtu tekib valulik pingetunne, vajab olukord kiiret meditsiinilist abi. Ärge suurendage annust nende sümptomite korral. EMA 2018. aasta ravimiinfo kohaselt võib solifenaatsiini antikolinergiline toime aeglustada soolestiku tööd ja raskendada põie tühjenemist.

Kas te pakute anonüümset kohaletoimetamist?

Eestvaade

Külgvaade

Tagantvaade

Teie tellimus pakitakse turvaliselt ja saadetakse 24 tunni jooksul. Täpselt nii näeb teie pakk välja (pildid tegelikust saadetud tootest). Sellel on tavalise erakirja suurus ja välimus (9,4x4,3x0,3 tolli ehk 24x11x0,7 cm) ning selle sisu ei ole nähtav.